Google Chrome veebibrauser pole vist paljudele arvutikasutajale enam mingi uudis. Kes pole veel proovinud, siis tasuks seda teha Google Chrome lehelt programmi alla laadides. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid sellest, et leidsin päris omapärase Google Chrome reklaami.
10.12.09
11.11.09
Kodune meediakeskus
Tekkis mõte soetada endale seade mis võimaldaks järgmisi asju:
Arvuti kui meediakeskus
Seejärel hakkasin uurima kas oleks võimalik teha arvutist või ka läptopist eelpool kirjeldatud süsteem. Viie esimese punktiga saab arvuti edukalt hakkama ja pole vaja midagi lisaks osta. Seega peaks otsima võimalust, kuidas arvutist telekanaleid vaadata. Selleks tuleks soetada MPEG4 DigiTV tuuner. USB porti ühendatavate ja DigiTV valmidusega tuunerid maksavad vahemikus 500-1500 krooni. Sageli võimaldavad DigiTV tuunerid ka raadiokanaleid vastu võtta ja analoogsignaaliga telesaateid vaadata. Paljudel mudelitel on kaasas ka pult mugavamaks kasutamiseks. Kui kasutada läptoppi, siis oleks vaja lisaks soetada kõlarid. Kui arvuti ühendada teleriga ja olla rahul teleri kõlaritega, siis lisakõlareid osta vaja ei ole.
Puldiga arvuti juhtimine
Hea oleks kui saaks puldist juhtida kõiki eelpool nimetatud tegevusi. Selleks tuleks arvutile soetada pult (hind alates 200kr). Ise soetasin Chronose Windows Media Center'i puldi analoogi. Selle puldi Windows XP-s tööle saamiseks tuli veidi puldi draivereid kohendada.
On olemas spetsiaalne tarkvara nimega EventGhost, mille abil saab juhtida enamlevinud arvutiprogramme (Winamp, Windows Mediaplayer, jne...) Programm teisendab puldilt saadud käsklused klahvivajutusteks või käivitab/juhib ettemääratud programme muul viisil.
Kõik ühes lahendused
On olemas ka lahendused, kus on realiseeritud kõik eelpool nimetatud meediakeskuse võimalused ja rohkemgi veel. Üks võimalikest lahendustest on kasutada vabavaralist MediaPortal tarkvara. See on arvutis käivitatav programm, mille abil saab vaadata ja salvestada telesaateid, kuulata muusikat nii internetist kui ka kohalikust arvutis, vaadata fotosid ja filme. See programm toetab ka erinevaid pulte, mille abil on võimalik programmi kasutada. Paraku on programm üsna kapriisne ja nõuab suhteliselt palju aega ja teadmisi selle tööle häälestamiseks. Samas kui kõik ära häälestada, siis on mugav kasutada. Samuti on eeliseks see, et tegemist on vabavaralise lahendusega ja sellele on võimalik juurde lisada laiendusi (näiteks kalendri, Skype, ...) ning abi saamiseks saab kasutada foorumit.
On olemas ka teine lahendus, mida ma proovinud veel pole. Nimelt tuleb Windows 7 teatud versioonidega (Ultimate?, Premium?) kaasa ka Windows Media Center tarkvara, mis peaks ka eelpool kirjeldatud võimalusi pakkuma. Varem sai WMC alla laadida ka Windows XP-le, kuid hetel ma enam ei leidnud selle programmi allalaadimisvõimalust.
Kokkuvõtteks
MediaPortal tarkvara tundub olevat paljulubav, kuid nõuab aega häälestamiseks.
Kui kellelgi on välja pakkuda omapoolne meediakeskuse lahendus või kogemus sarnaste süsteemidega (ka Linuxi põhised), siis saab kommentaaridesse märku anda.
- Kuulata CD-plaate
- Mängiks DVD plaate, DivX, Dvid, mpeg
- Vaadata pilte plaadilt
- Kasutada välist kõvaketast või usb-mälupulka muusika, piltide ja videode vaatamiseks
- Kuulata netiraadioid ja podcast'e
- Vaadata tasuta DigiTV kanaleid
- Salvestada telesaateid
- Kuulata raadiot
- Kõik funktsioonid peaks olema puldist juhitavad
Arvuti kui meediakeskus
Seejärel hakkasin uurima kas oleks võimalik teha arvutist või ka läptopist eelpool kirjeldatud süsteem. Viie esimese punktiga saab arvuti edukalt hakkama ja pole vaja midagi lisaks osta. Seega peaks otsima võimalust, kuidas arvutist telekanaleid vaadata. Selleks tuleks soetada MPEG4 DigiTV tuuner. USB porti ühendatavate ja DigiTV valmidusega tuunerid maksavad vahemikus 500-1500 krooni. Sageli võimaldavad DigiTV tuunerid ka raadiokanaleid vastu võtta ja analoogsignaaliga telesaateid vaadata. Paljudel mudelitel on kaasas ka pult mugavamaks kasutamiseks. Kui kasutada läptoppi, siis oleks vaja lisaks soetada kõlarid. Kui arvuti ühendada teleriga ja olla rahul teleri kõlaritega, siis lisakõlareid osta vaja ei ole.
Puldiga arvuti juhtimine
Hea oleks kui saaks puldist juhtida kõiki eelpool nimetatud tegevusi. Selleks tuleks arvutile soetada pult (hind alates 200kr). Ise soetasin Chronose Windows Media Center'i puldi analoogi. Selle puldi Windows XP-s tööle saamiseks tuli veidi puldi draivereid kohendada.
On olemas spetsiaalne tarkvara nimega EventGhost, mille abil saab juhtida enamlevinud arvutiprogramme (Winamp, Windows Mediaplayer, jne...) Programm teisendab puldilt saadud käsklused klahvivajutusteks või käivitab/juhib ettemääratud programme muul viisil.
Kõik ühes lahendused
On olemas ka lahendused, kus on realiseeritud kõik eelpool nimetatud meediakeskuse võimalused ja rohkemgi veel. Üks võimalikest lahendustest on kasutada vabavaralist MediaPortal tarkvara. See on arvutis käivitatav programm, mille abil saab vaadata ja salvestada telesaateid, kuulata muusikat nii internetist kui ka kohalikust arvutis, vaadata fotosid ja filme. See programm toetab ka erinevaid pulte, mille abil on võimalik programmi kasutada. Paraku on programm üsna kapriisne ja nõuab suhteliselt palju aega ja teadmisi selle tööle häälestamiseks. Samas kui kõik ära häälestada, siis on mugav kasutada. Samuti on eeliseks see, et tegemist on vabavaralise lahendusega ja sellele on võimalik juurde lisada laiendusi (näiteks kalendri, Skype, ...) ning abi saamiseks saab kasutada foorumit.
On olemas ka teine lahendus, mida ma proovinud veel pole. Nimelt tuleb Windows 7 teatud versioonidega (Ultimate?, Premium?) kaasa ka Windows Media Center tarkvara, mis peaks ka eelpool kirjeldatud võimalusi pakkuma. Varem sai WMC alla laadida ka Windows XP-le, kuid hetel ma enam ei leidnud selle programmi allalaadimisvõimalust.
Kokkuvõtteks
MediaPortal tarkvara tundub olevat paljulubav, kuid nõuab aega häälestamiseks.
Kui kellelgi on välja pakkuda omapoolne meediakeskuse lahendus või kogemus sarnaste süsteemidega (ka Linuxi põhised), siis saab kommentaaridesse märku anda.
16.10.09
E-raamatud
Viimasel ajal on palju juttu olnud e-raamatutest. Näiteks üks maailma suurimaid e-poode Amazon, teatas hiljuti, et hakkab üle maalilma müüma Kindle Wireless Reading Device nimelist seadet mille abil saab internetist alla laadida e-raamatuid kasutades mobiilse interneti (3G) teenust ning neid lugeda. Peale selle pakub seade ka märkmete tegemise võimalust ning raamatu ettelugemise võimalust.
Hiljuti teatas ka Google, et hakkab 2010 aasta esimesel poolel müüma e-raamatuid nii, et neid saab lugeda suvalise seadmega kus on olemas veebilehitseja. Kas Google loob e-raamatute lugemiseks oma sedme, või peab kasutama mõnda olemasolevat e-raamatute lugemise seadet, pole veel teada. Hetkel on võimalik arvutikasutajatel lugeda ja sirvida umbes poolt miljonit raamatut Google Books vahendusel (enamusest raamatutest pole küll täisversioon kättesaadav, vaid mõned peatükid).
Millegipärast on mul tunne, et varsti hakkab turule tulema hulganisti selliseid seadmeid nagu Kindle, aga oma sisult on nad väksemõõtmelised, kerged tahvelarvutid, millega saab internetis surfata ja näiteks ajalehti või videoklippe vaadata. Võimalik, et näeme selliseid seadmeid 7-10 aasta pärast ka koolides raamatute ja töövihikute asemel.
Hiljuti teatas ka Google, et hakkab 2010 aasta esimesel poolel müüma e-raamatuid nii, et neid saab lugeda suvalise seadmega kus on olemas veebilehitseja. Kas Google loob e-raamatute lugemiseks oma sedme, või peab kasutama mõnda olemasolevat e-raamatute lugemise seadet, pole veel teada. Hetkel on võimalik arvutikasutajatel lugeda ja sirvida umbes poolt miljonit raamatut Google Books vahendusel (enamusest raamatutest pole küll täisversioon kättesaadav, vaid mõned peatükid).
Millegipärast on mul tunne, et varsti hakkab turule tulema hulganisti selliseid seadmeid nagu Kindle, aga oma sisult on nad väksemõõtmelised, kerged tahvelarvutid, millega saab internetis surfata ja näiteks ajalehti või videoklippe vaadata. Võimalik, et näeme selliseid seadmeid 7-10 aasta pärast ka koolides raamatute ja töövihikute asemel.
15.10.09
Ühiskond, haridus, reaalsus
Sattusin lugema artiklit Õpetajate lehest, kust leidsin päris tabavaid mõtteid ja tähelepanekuid Eesti hariduse (eelkõige inseneeria, füüsika, matematika) kohta ja üldsuse suhtumise koht sellesse. Millal jõuab pendel taas teise äärde? Huvitav kas 5 või 10 aasta pärast on midagi oluliselt muutunud?
13.10.09
Google Docs uuendused
Sellest ei saa kohe kirjutamata jätta. Kaua aega on oodatud, et GoogleDocs võimaldaks jagada kaustu. Kui siiamaani tuli igat dokumenti jagada eraldi, siis nüüd on võimalik välja jagada terve kaust ja seda nii lugemisõigustes kui ka kirjutamisõigustes. Peale selle on veel terve rida uusi võimalusi:
Täpsemalt saad lugeda: What's new in Google Docs?
- Laadida ülesse mitu dokumenti korraga
- Täiustatud on joonistamisvõimalusi
- Tekste on võimlus tõlkida tabelarvutuse keskkonnas (=GoogleTranslate("Tere","et","en") annab tulemuseks Hello)
- Küsitlusi (Forms) on võimalik jagada mitmele lehele.
- Küsitlustele on võimalik lisada eeltäidetud väätusi (näiteks täita ära nime lahter)
- Võimalus lisada matemaatilisi valemeid
- Tabeleid on Google Docs esitlustele
- Esitlusi on võimalik automaatselt käima ja korduma panna
- jne...
Täpsemalt saad lugeda: What's new in Google Docs?
3.10.09
Google Wave
Täna vaatasin läbi 1h 20 min Google Wave demovideo saamaks aru, mis see on ja mida võimaldab. Praegu on Google Wave avatud arendajatele, tavakasutajad saavad taotleda liitumist või liituda kellegi kutse abil. Seega on video hetkel lihtsaim viis Google Wave'iga kurssi viimiseks.
Mis on Google Wave?
Tehnilises kõnepruugis võiks öelda, et Google Wave on kommunikatsiooniplatvorm. Lihtsamalt lahti seletades loob Google Wave võimalused suhelda reaalajas inimestega, kasutades selle jaoks erinevaid liidesid.
Suhtlust Google Wave abil võiks võrrelda meilide saatmisega Gmail'i keskkonnas, kus keegi kirjutab kellelegi meili ja keegi vastab jne... ning selle tulemusena tekib vestlus, kus kirjavahetus on näha ühel lehel. Kuid lisaks saad sa lisada kommentaari otse vastuseks saadud kirja sisse ja vastaja näeb selle kommentaari lisamist reaalajas oma kirja sisse! Võib öelda, et Wave on midagi meilide saatmise ja otsesuhtlustarkvara vahepealset. Wave'is on olemas ka võimalus ühte dokumenti (objekti) muuta mitme kasutajaga samaaegselt nähes reaalajas kõikide kasutajate muutusi. Peale selle on võimalik Google Wave'il lasta maha mängida kogu dokumendi koostamise ajalugu (kes millal, ja mida muutis). Tõenäoliselt saab ühiskirjutamise (-loome) võimalus olema ühendatud Google Docs teenustega.
Robotid
Peale inimeste on võimalus vestlusesse kutsuda roboteid. Näiteks on võimalik vestlusesse kutsuda robot, kes avaldab teie vestluse blogis. Kui kutsute vestlusesse tõlkeroboti, siis on võimalik otsesuhelda näiteks hispaania keelt rääkiva inimesega nii, et mõlemad pooled vestlevad oma emakeeles ja robot tõlgib teksti mõlema poole jaoks.
Veel üks näide piltidest. Google Wave'i on võimalik lisada pilte (lohistades, mitmekaupa!), neid on võimalik jagada sõpradega, luua pidigaleriisid, koos panna piltidele allkirju ja postitada näiteks blogisse. Üsna tavalised võimalused, kas pole?. Aga kui muudate pildi allkirja Google Wave'is siis muutub pildi pealkiri samal ajal ka blogipostituses.
Google Wave on avatud platvorm, mida on võimalik "õpetada" suhtlema teiste veebipõhiste keskkondadega.
Kes tunneb huvi Google Wave'i vastu, siis soovitan läbi vaadata värgmise video.
Ja veel kui, asute videot vaatama - kui kellelgi on võimalus kutsuda mind Google Wave'i kasutama, siis andke märku kommentaariga sellele postitusele.
Loe lähemalt Google Wave
Mis on Google Wave?
Tehnilises kõnepruugis võiks öelda, et Google Wave on kommunikatsiooniplatvorm. Lihtsamalt lahti seletades loob Google Wave võimalused suhelda reaalajas inimestega, kasutades selle jaoks erinevaid liidesid.
Suhtlust Google Wave abil võiks võrrelda meilide saatmisega Gmail'i keskkonnas, kus keegi kirjutab kellelegi meili ja keegi vastab jne... ning selle tulemusena tekib vestlus, kus kirjavahetus on näha ühel lehel. Kuid lisaks saad sa lisada kommentaari otse vastuseks saadud kirja sisse ja vastaja näeb selle kommentaari lisamist reaalajas oma kirja sisse! Võib öelda, et Wave on midagi meilide saatmise ja otsesuhtlustarkvara vahepealset. Wave'is on olemas ka võimalus ühte dokumenti (objekti) muuta mitme kasutajaga samaaegselt nähes reaalajas kõikide kasutajate muutusi. Peale selle on võimalik Google Wave'il lasta maha mängida kogu dokumendi koostamise ajalugu (kes millal, ja mida muutis). Tõenäoliselt saab ühiskirjutamise (-loome) võimalus olema ühendatud Google Docs teenustega.
Robotid
Peale inimeste on võimalus vestlusesse kutsuda roboteid. Näiteks on võimalik vestlusesse kutsuda robot, kes avaldab teie vestluse blogis. Kui kutsute vestlusesse tõlkeroboti, siis on võimalik otsesuhelda näiteks hispaania keelt rääkiva inimesega nii, et mõlemad pooled vestlevad oma emakeeles ja robot tõlgib teksti mõlema poole jaoks.
Veel üks näide piltidest. Google Wave'i on võimalik lisada pilte (lohistades, mitmekaupa!), neid on võimalik jagada sõpradega, luua pidigaleriisid, koos panna piltidele allkirju ja postitada näiteks blogisse. Üsna tavalised võimalused, kas pole?. Aga kui muudate pildi allkirja Google Wave'is siis muutub pildi pealkiri samal ajal ka blogipostituses.
Google Wave on avatud platvorm, mida on võimalik "õpetada" suhtlema teiste veebipõhiste keskkondadega.
Kes tunneb huvi Google Wave'i vastu, siis soovitan läbi vaadata värgmise video.
Ja veel kui, asute videot vaatama - kui kellelgi on võimalus kutsuda mind Google Wave'i kasutama, siis andke märku kommentaariga sellele postitusele.
Loe lähemalt Google Wave
Tellimine:
Postitused (Atom)
